Pool 14.1

1. MÄNGU EESMÄRK
14.1 on mäng, kus mängija peab kuule nimetatud löökidega auku lööma. Kui löök on reeglipärane, saab mängija ühe punkti iga nimetatud kuuli löömisel näidatud auku. Mängija võib jätkata löögi seeriat kuni eksib nimetatud löögi sooritamisel või kuni teeb vea. Mängija võib auku lüüa esimesed 14 kuuli, kuid enne 15. kuuli löömist asetatakse lauale tagasi 14 juba aukudesse löödud kuuli. Kuulid asetatakse lauale nagu mängu alguses, jättes tipmise koha vabaks. Mängija peaks nüüd püüdma lüüa 15. palli auku nii, et lauale asetatud pallid laiali läheksid, et ta saaks jätkata oma seeriat.

Mängija, kes saavutab esimesena mängueelselt kokkulepitud punktisumma (tavaliselt suurtel turniiridel 150 või ükskõik milline kogusumma tavalises mängus), võidab mängu.

2. MÄNGIJAD
Kaks mängijat või kaks võistkonda.

3. KASUTATAVAD KUULID
Mängitakse löögikuuli ja 15 nummerdatud augukuuliga.

4. KUULIDE ASETUS
Avalöögiks paigutatakse kuulid kolmnurga tipuga laua keskkoha poole nii, et paremas nurgas on kuul nr. 1 ja vasakus nurgas kuul nr. 5. Ülejäänud kuulid paigutatakse suvaliselt, kõik kuulid peavad puudutama naaberkuule.

5. PUNKTIDE ARVESTUS
Iga reeglipäraselt auku löödud kuul annab lööjale ühe punkti.

6. AVALÖÖK
Avalööki sooritav mängija peab (1) nimetama kuuli ja augu kuhu kuul lüüakse ning teostama löögi, või (2) avalöögi käigus puudutama löögikuuliga augukuuli ja seejärel poordi ning tagama ka vähemalt kahe augupalli kokkupuute poordiga. Kui mängija ei täida kumbagi nõuet on tegemist avalöögi rikkumisega. Iga avalöögi rikkumise eest arvestatakse avajal 2 punkti maha. Vastasel aga on õigus valida, kas (1) ta lepib laual oleva seisuga ja jätkab ise, või (2) pannakse kuulid jälle kolmnurkselt lauale ja avalöögi rikkumise teinud mängija kordab avalööki kuni avalöögi rikkumist enam ei tule või kuni vastane lepib laual oleva seisuga ning jätkab ise. Avalöögi rikkumisel ei kehti 3 vea reegel.

Kui avalööki sooritav mängija lööb avalöögil löögikuuli auku või laualt välja on tegemist veaga ja tal arvestatakse üks punkt maha. Vastane peab laual oleva seisuga mängu jätkama joone tagant (köögist).

7. MÄNGU REEGLID
7.1. Peale õige kuuli õigesse auku löömist on mängijal õigus jätkata kuni ta ei löö õiget kuuli õigesse auku. Mängija võib lüüa ükskõik, millist kuuli ta tahab, kuid enne lööki peab ta nimetama kuuli ja augu, kuhu ta kuuli lööb. Põrgete ja puudete arvu ja järjekorda ei ole vaja nimetada. Mängija saab ühe punkti iga kuuli eest, mis läheb auku lisaks näidatud kuulile.

7.2. Kõikide löökide puhul (v.a. avalöök) peab löögikuul esimesena puudutama augukuuli ning seejärel peab (1) minema augukuul auku, või (2) löögikuul või mistahes augukuul puudutama poordi. Kui mängija ei täida kumbagi nõuet on tegemist veaga.

Kui augukuul pole puutes poordiga, aga on vähem kui kuuli kaugusel poordist (kui vaja siis tuleb kohtunikul mõõtmisega kindlaks teha), on mängijal lubatud teha ainult kaks järjestikust lööki selle augukuuliga nii, et ta kasutab ainult seda poordi, mille juures augukuul asub. Kui mängija kasutab selliseid lööke, loetakse see augukuul mängija kolmandal järjestikusel katsel poordiga puutes olevaks. Kui mängija puudutab löögikuuliga oma kolmandal katsel seda augukuuli esimesena, kehtivad selle augukuuli kohta üldreeglite “augukuul poordi puutes” nõuded.

(NB: Kui mängija on teinud vea enne või pärast selle augukuuli löömist, kehtivad selle augukuuli löömisel “augukuul poordi puutes” nõuded. Sama kehtib ka siis kui mängija on teinud kaks järjestikust viga. Kui kaks järjestikust viga teinud mängija eksib “augukuul poordi puutes” nõuete vastu, loetakse seda tema kolmandaks veaks ja järgnevad vastavad karistuspunktid (vt. punkt 12), ka iga eelneva vea eest arvestatakse üks punkt maha. Peale kolmandat viga asetatakse kõik 15 augukuuli jälle kolmnurkselt lauale ja vea põhjustanud mängija peab avalöögi sooritama.)

7.3. Peale 14. augukuuli auku löömist peatatakse mäng ja 15. augukuul jääb sinna kus ta peale lööki asub; 14 ülejäänud augukuuli asetatakse uuesti lauale (kolmnurga ülemine tipp jäetakse vabaks). Mängija jätkab, lüües 15. augukuuli auku nii, et löögikuul lööks laiali kolmnurgas asetsevad augukuulid, kergendades seeria jätkamist. Mängija pole sunnitud lööma tingimata 15. augukuuli, ta võib lüüa ükskõik, millist augukuuli.

7.4. Mängija ei pea kuuli ja auku nimetama, kui ta otsustab teha kaitselöögi. Kaitselöök on lubatud, kuid peab olema kooskõlas teiste reeglitega. Mängija seeria lõpeb kaitselöögiga ja auku löödud kuulide eest punkte ei arvestata. Kaitselöögil auku löödud augukuulid asetatakse lauale tagasi.

7.5. Mängija ei tohi kinni võtta, puudutada või ükskõik millisel moel takistada kuuli selle liikumisel augu või teiste kuulide suunas (s.h ka kuuli kinni püüdmine auku kukkumisel). Vastasel korral karistatakse teda sihiliku vea tegemise eest ühe punktiga vea eest pluss 15 karistuspunktiga (kokku 16 punkti). Vastasel on nüüd valida, kas (1) lepib laual oleva seisuga ja jätkab mängu joone tagant, või (2) pannakse kõik augukuulid lauale tagasi ning karistuspunktid saanud mängija sooritab avalöögi.

7.6. Järgnev tabel selgitab, kuidas toimub kuulide asetus kui 15. augukuul ja/või löögikuul segavad ülejäänud 14 augukuuli lauale asetamist. (Sinised kastid kirjeldavad situatsiooni, kus vahele segamist ei toimu).

Löögikuul asub

15. kuul asub

Kolmnurgas Mitte kolmnurgas ja mitte joone keskel Joone keskel
Kolmnurgas 15. kuul: täpi peal*
Löögikuul: joone taga
15. kuul: joone keskel
Löögikuul: jääb paigale
15. kuul: laua keskel
Löögikuul: jääb paigale
Augus 15. kuul: täpi peal
Löögikuul: joone taga
15. kuul: täpi peal
Löögikuul: jääb paigale
15. kuul: täpi peal
Löögikuul: jääb paigale
Joone taga, aga mitte joone keskel 15. kuul: jääb paigale
Löögikuul: joone keskel
   
Mitte joone taga ja mitte kolmnurgas 15. kuul: jääb paigale
Löögikuul: joone taga
   
Joone keskel 15. kuul: jääb paigale
Löögikuul: laua keskel
  *täpi peal tähendab, et jääb ette kui täpi peale kuul panna

7.7. Kui mängijal on kuul käes ja peab lööma joone tagant (nt. Nagu siis kui löögikuul on eelnevalt auku löödud) ja kõik laual olevad augukuulid asuvad joone taga, on mängijal õigus nõuda joonele kõige lähemal asuva augukuuli asetamist täpile. Kui kaks või enam augukuuli asuvad joonest sama kaugel võib mängija ise valida, millise augukuuli ta täpile laseb asetada.

8. MITTEREEGLIPÄRASELT AUKU LÖÖDUD KUULID
Mittereeglipäraselt auku löödud augukuulid asetatakse lauale tagasi, karistuspunkte nende eest ei saa.

9. LAUALT VÄLJALÖÖDUD AUGUKUULID
Augukuuli laualt väljalöömine on viga ja need asetatakse tagasi lauale.

10. LÖÖGIKUULI AUKU LÖÖMINE VÕI LAUALT VÄLJALÖÖMINE
Kui mängija lööb löögikuuli auku või laualt välja saab vastane kuuli kätte võtta ja joone tagant mängu jätkata kui reeglid 7.2., 7.5. või 12. ei viita lööja veale ja ei paku välja mõnda alternatiivset võimalust.

11. KARISTUSPUNKTID VIGADE EEST
Iga vea eest arvestatakse üks punkt maha; NB: sihiliku vea (vt. punkt 7.5.) ja kolme järjestikuse vea (vt. punkt 12) puhul rakendatakse karmimat karistust. Vastane jätkab mängu antud positsioonist, välja arvatud kui löögikuul läks auku, laualt välja või oli tegemist sihiliku veaga või kolme järjestikuse veaga.

12. KOLME JÄRJESTIKUSE VEA REEGEL
Kui mängija teeb vea saab ta ühe karistuspunkti (või rohkem kui vaja) ja tehakse märge, et mängijal on üks viga (”ühe veaga”). Mängija on “ühe veaga” kuni oma järgmise löögini, millega ta võib eemaldada kehtiva märke, sooritades veatu löögi. Kui ta ei suuda teisel katsel veatut lööki sooritada, saab ta ühe karistuspunkti ja tehakse märge, et tal on kaks viga (”kahe veaga”). Kui ta ka kolmandal järjestikusel katsel veatut lööki sooritada ei suuda, arvestatakse ta skoorist 15 punkti maha.

Kolmanda järjestikuse vea saamine kustutab automaatselt mängija eelnevad vead. Kõik augukuulid asetatakse jälle kolmnurkselt lauale ja karistuspunktid saanud mängija sooritab avalöögi.

Tuleb rõhutada, et kolme järjestikuse vea reegel kehtib siis kui vead tehakse iga kord kui mängija löögikord on, mitte ainult seeriate korral. Näiteks kui mängija lõpetab “seeria 6″ veaga, alustab ka “seeria 7″ veaga (nüüd on ta “kahe veaga”), ja siis alustab “seeria 8″ õige augukuuli õigesti löömisega ja alles “seeria 8″ teisel löögil teeb vea, siis ta pole teinud kolme järjestikust viga, kuigi kolmes järjestikuses seerias olid vead. Niipea kui mängija lõi “seeria 8″ alguses augukuuli õigesse auku kustusid ka eelnevad kaks viga. Loomulikult on aga mängijal märge “ühe veaga” kui ta alustab “seeria 9″.

13. PUNKTIDE ARVESTUS
Karistuspunktide mahaarvamine võib tingida ka negatiivse skoori (nt. võib mängija võita, saavutades 150 punkti, samas kui vastane on teinud vaid kaks viga, seega jääks lõppseisuks 150 - -2).

Kui mängija teeb vea ja ühtegi augukuuli ei lähe auku, arvestatakse karistuspunkt maha skoorist, mis oli mängijal eelmise seeria lõpetamisel. Kui mängija teeb vea ja lööb samas ka augukuuli auku, pannakse augukuul tagasi lauale (selle eest punkti ei saa) ning karistuspunkt arvestatakse maha skoorist, mis oli mängijal eelmise seeria lõpetamisel.

Allikas: www.epf.ee