Pool VEAD

Järgnevaid tegevusi peetakse vigadeks poolis, kui nad on lisatud mängitava mängu reeglite
hulka. Kui ühe löögikorra ajal sooritatakse mitut viga korraga, jõustub vaid kõige tõsisem.
Viga loetakse mitte toimunuks, kui seda enne järgmise löögi algust ära ei märgita.

1. Löögikuuli auku või laualt välja löömine (Cue Ball Scratch or off the Table)
Kui löögikuul läheb auku või laualt välja, on tegemist veaga.

2. Vale augukuuli puutumine esimesena (Wrong Ball First)
Mängudes, kus löögikuul peab esimesena puudutama ühte kindlat augukuuli või ühe kindla
grupi augukuuli, loetakse veaks, kui löögikuul puudutab esimesena mõnda teist augukuuli.

3.Möödalöögil puudub porte puude pärast kuulide kokkupõrget (No Rail after Contact)
Löögil, kus ei lähe auku ühtegi kuuli, peab löögikuul puudutama augukuuli ja pärast seda peab vähemalt üks kuul (augukuul või löögikuul) puudutama portet. Vastasel juhul on tegemist veaga.

4. Jalg ei puuduta põrandat (No Foot on Floor)
Kui mängija ei puuduta vähemalt ühe jalaga põrandat hetkel, kui kiiots puudutab löögikuuli, on tegemist veaga.

5. Kuuli laualt välja löömine (Ball Driven off the Table)
Kui augukuul lüüakse laualt välja, on tegemist veaga. Augukuuli lauale tagasi asetamine sõltub mängust.

6. Mittereeglitepäraselt kuulide liigutamine (Touched Ball)
Augukuuli puudutamist, liigutamist või selle asukoha muutmist loetakse veaks, välja arvatud kuulidevahelise kontakti kaudu toimunud liikumist löögi ajal. Löögikuuli puudutamist, liigutamist või selle asukoha muutmist loetakse veaks, välja arvatud käsipalli puhul või kiiotsaga löögi suunas puudutades löögi tegemisel. Mängija vastutab mängu juures kasutatava varustuse eest, nagu kriit, hargid, riided, oma juuksed, kehaosad, käsipall, mis võivad põhjustada selle vea. Kui selline viga juhtub kogemata, on tegemist standardveaga. Kui selline viga tehakse sihilikult, on tegemist ebasportliku käitumisega (punkt 6.16).

7. Topeltpuude (Double Hit / Frozen Balls)
Kui kiiots puudutab löögikuuli rohkem kui üks kord ühe löögi jooksul, on tegemist veaga. Kui löögikuul on augukuulile väga lähedal (aga ei puutu seda) ja kiiots on endiselt löögikuuliga puutes kui löögikuul puudutab augukuuli, on tegemist veaga. Kui löögikuul on augukuulile väga lähedal ja mängija lööb selliselt, et löögikuul vaid riivab augukuuli, pole tegemist topeltpuute veaga (isegi siis kui kiiots oli vaieldavalt endiselt löögikuuliga puutes kui löögikuul puudutas augukuuli). Kui löögikuul puudutab löögi alguses augukuuli, on reeglitepärane selle augukuuli suunas või osaliselt selles suunas lüüa (eeldusel, et see augukuul on mängule vastav reeglitepärane sihtmärk) ja kui löögi tulemusena see augukuul liigub, loetakse selle liikumise põhjustajaks löögikuuli. Sellele vaatamata, et tegu saab olla reeglitepärase löögiga kui puutes augukuuli lüüa, peab olema eriti ettevaatlik, et ei tekiks teiste lähedalolevate augukuulidega topeltpuute viga. Kui vastane või kohtunik ei kinnita, et löögikuul on puutes mõne augukuuliga, eeldatakse et löögikuul pole puutes ühegi augukuuliga. Kinnituse saamise eest enne lööki vastutab löögil olev mängija. Puutes augukuulist eemale löömine ei tähenda selle augukuuli puutumist löögikuuli poolt (välja arvatud siis kui seda ütlevad mängitava mängu reeglid).

8. Tõukelöök (Push Shot)
Tegemist on veaga, kui mängija puudutab kiiotsaga löögikuuli pikema aja jooksul kui tavapärastelt poolis.

9. Uue löögi alustamine kui eelmisest löögist veel kuulid liiguvad (Balls Still Moving)
Tegemist on veaga, kui mängija alustab järgmist lööki enne, kui kõik kuulid on laual seisma jäänud.

10. Vale löögikuuli paigutus käsipalliga (Bad Cue Ball Placement)
Kui mängijal on käsipall ja kohustus lüüa otsajoone tagant, on tegemist veaga, kui käsipall pannakse otsajoonele või  otsajoonest ettepoole. Kui mängija pole kindel, kas käsipall on paigutatud otsajoone taha, võib ta pöörduda kinnituse aamiseks kohtuniku poole.

11. Vale mängimine otsajoone tagant (Bad Play from Behind the Head String)
Kui mängijal on käsipall ja kohustus lüüa otsajoone tagant ning esimene augukuul, mida löögikuul puudutab, asub samuti otsajoone taga, peab löögikuul ületama otsajoone, enne kui ta puudutab augukuuli. Vastasel juhul on tegemist veaga. Kui selline viga tehakse sihilikult, on tegemist ebasportliku käitumisega. Kui mängijal on käsipall ja kohustus lüüa otsajoone tagant, peab löögikuul kas ületama otsajoone või puudutama augukuuli, mis asub otsajoonel või otsajonest eespool. Vastasel juhul on tegemist veaga.

12. Kii lauale asetamine (Cue Stick on the Table)
Kui mängija kasutab kiid selleks, et sihtida ja asetab kii lauale ilma, et ta puudutaks kiid, on tegemist veaga.

13. Vastase löögikorral löömine (Playing out of Turn)
Kui mängija sooritab löögi kogemata vastase löögikorra ajal, on tegemist standardveaga. Tavaliselt jätkatakse seisust, mis jäi lauale pärast veaga tehtud lööki. Kui mängija sooritab löögi sihilikult vastase löögikorra ajal, on tegemist ebasportliku käitumisega.

14. Kolm järjestikust viga (Three Consecutive Fouls)
Kui mängija teeb kolm viga järjest, on tegemist tõsise veaga. 9-palli mängus loetakse järjestikusteks vigu, mis tehtud ühes mängus. 8-palli mängus sellist viga ei ole. Kohtunik peab hoiatama mängijat, kes lööki tuleb sooritama, et tal on tehtud kaks järjestikust viga. Vastasel juhul loetakse järgmine, potentsiaalne kolmas viga, teiseks.

15. Aeglane mäng (Slow Play)
Kui kohtunik leiab, et mängija mängib liiga aeglaselt, võib ta soovitada mängijal kiiremini mängida. Kui mängija ikka ei mängi kiiremini, võib kohtunik kasutusele võtta löögikorra aega määrava kella, mis kehtib mõlemale mängijale kogu matši jooksul. Kui mängija ületab talle etteantud ajalimiiti, on tegemist standardveaga. Samuti võidakse sellist käitumist määratleda ebasportlikuks käitumiseks.

16. Ebasportlik käitumine (Unsportsmanlike Conduct)
Tavaliselt kaasneb ebasportliku käitumisega tõsine viga. Samas võib kohtunik määrata karistuse vastavalt rikkumise iseloomule. Muude karistuste hulgas on võimalikud: hoiatus, standardvea määramine, mängu kaotus, matši kaotus, võistlustelt eemaldamine võimaliku auhindade, karikate ja punktide äravõtmisega. Ebasportlik käitumine on igasugune sihilik käitumine, mis alavääristab seda sporti või mis segab või muudab mängu selliselt, et seda pole võimalik enam ausalt edasi mängida. Siia kuulub:
(a) vastase segamine (distracting the opponent);
(b) mittereeglitepärane kuulide liigutamine (changing the position of the balls in play other
than by a shot);
(c) sihilikult valesti kii kasutamine löögi sooritamisel, näiteks tõstetud hüppelöök (playing a
shot by intentionally miscuing);
(d) mängimise jätkamine peale vea tegemist või mängu lõppemist (continuing to play after a
foul has been called or play has been suspended);
(e) matši kestel harjutamine (practicing during a match);
(f) laua märgistamine (marking the table);
(g) mängu venitamine (delay of the game);
(h) varustuse mittesihipärane kasutamine (using equipment inappropriately).

Allikas: www.epf.ee